4ebed7efffc0e4484ba2a62c9aa5f0c1.jpg
49cc71f707a57070b6e1ec9be66577e7.jpg
Bulgaaria

Bulgaaria

Bulgaaria on üks Euroopa kõige iidsemaid riike, mis paistab silma oma sajanditepikkuste traditsioonide ning väga rikka ajaloo poolest. Pärast 681. aastat, mil khaan Asparah riigi asutas, on Bulgaaria läbi elanud rohkesti tõuse ja mõõnu. Aastal 2004 liitus Bulgaaria NATO-ga ja sai 2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks.

Bulgaaria paikneb Euroopa kaguosas, Balkani poolsaarel. Riigi pealinn Sofia on tänapäevane ja väga kiiresti arenev linn. Põhjas piirneb Bulgaaria Rumeeniaga, läänes Serbia ja Makedooniaga, lõunas Kreeka ja Türgiga, idas aga uhuvad tema randu Musta mere veed. Must meri seob Bulgaariat Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Türgi ja Gruusiaga. Bulgaaria soodne asukoht Lääne- ja Kesk-Euroopasse ning Lähis- ja Kesk-Itta viivate teede ristmikul annab sellele maale turismi suhtes strateegilise tähtsuse. Riigi kogupindala on 110 910 km2 ja piiri pikkus 1820 kilomeetrit, millest 355 kilomeetrit moodustab Musta mere rannik. Bulgaarias elab ligikaudu seitse miljonit inimest, neist 1,5 miljonit pealinnas. Riigikeel on bulgaaria keel, mis kuulub lõunaslaavi keelerühma. Bulgaaria territooriumist moodustavad 60 protsenti mäed, ülejäänu aga tasandikud ja orud.
Suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata on Bulgaaria maastik väga eripalgeline ning meelitab ligi turiste kogu maailmast. Bulgaaria asub paraskliimavöötmes, mis jaguneb seal kaheks vööndiks. Bulgaaria idaosa kliimale avaldab kõige suuremat mõju Must ning lõunaosale Vahemeri. Nende kahe vööndi eraldusjooneks peetakse Stara Planina mäeahelikku. Bulgaaria aasta keskmine temperatuur on 11 ºC. Suvi on seal kuum ja kuiv, talv aga pehme ja lumerohke. Talvine temperatuur varieerub 0 ºC ja -7 ºC vahel. Väga harvadel juhtudel langeb õhutemperatuur 20 külmakraadini. Maastiku reljeef on vahelduv. On ulatuslikke tasandikke ja nõgusid, madalaid ja kõrgeid mägesid, maalilisi orgusid ja sügavaid mäekurusid. Bulgaaria keskmine kõrgus merepinnast on 470 meetrit.

Turism on üks Bulgaaria kõige tähtsamaid ja prioriteetsemaid majandusharusid. Riik on väga rikas kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Kõige enam on arenenud mere- ja mägiturism. Kuurortides on loodud suurepärased puhketingimused ning seal pakutakse laialdasi võimalusi meelelahutuseks. Loodus on kordumatu ja maaliline: kaunid Musta mere liivarannad ja suurepärased mägikuurordid.

Tuntuimad merekuurordid on Kuldsed Liivad, Päikeserannik, Nesebar, Albena ja Sozopol, kuulsaimad mägikuurordid aga Pamporovo, Bansko ja Borovec. Lisaks kaunitele kuurortidele on Bulgaaria kuulus looduslike mineraalvete poolest. Seal on üle 500 ravimineraalveeallika. Nende läheduses tegutsevad kümblus- ja füsioteraapiaravilad ning sanatooriumid. Samas on ka supelrannad ja basseinid. Bulgaarias on Musta mere rannikut ühtekokku 378 kilomeetrit. Seal on üle 80 supelranna kogupindalaga ligikaudu üheksa miljonit ruutmeetrit. Mõned neist on väga suured, kus saavad sajad külastajad korraga nautida palavat päikest. Vapustava maasikuvaatega maalilistes lahesoppides on ka väikesi ja rahulikke randu. Musta mere vesi on madala soolasisaldusega. See asjaolu koos mõõduka suvetemperatuuriga (23 – 27 kraadi) teeb suplemise puhkajatele eriti meeldivaks. Tõusud ja mõõnad ei ole märkimisväärsed. Puuduvad tugevad allveehoovused ning pole ka selliseid loomi ega taimi, mis võiksid ohustada turistide tervist ja elu. Musta merre suubuvad maalilised jõed, mille suudmeid ümbritsevad jahedad metsad. Mõned jõgedest on laevatatavad väikeste alustega ning pakuvad külastajatele unustamatuid paadiretki. Arvukad suudmelahed on pelgupaigaks kõige erinevamatele ja haruldasematele taimedele ning loomadele. Mõnedes lahtedes on avastatud ravimudalademeid, mis koos sadade mineraalveeallikatega on viinud Bulgaaria Euroopas ühele esikohtadest kümblusravi rikkalike ressursside poolest. Bulgaarias on 16 mäestikku, mis hõlmavad ligi kolmandiku kogu riigi territooriumist. Siin asuvad Balkani pikim mäeahelik (Stara Planina) ning kõige kõrgem mäestik (Rila). Mägede kõrgus on 600 – 2925 meetrit üle merepinna. Laugjad nõlvad vahelduvad kõrgete mäetippude, sügavate kurude ja maaliliste jõeorgudega. Unikaalsed koopad, kaljumoodustised ja kosed meelitavad ligi rohkesti turiste. Mägipiirkondadele on iseloomulik taime- ja loomariigi suur mitmekesisus. Mõnel pool on säilinud looduslikud leht- ja okaspuumetsad, millel vanust 250 – 300 aastat. Pirinis kasvab igivana Baikuševi soomusmänd, mille vanust hinnatakse 1300 aastale. Kliima on siin erakordselt tervislik – soe, kuid mitte kõrvetavalt kuum suvi ning mõõdukalt külm rohkete päikseliste päevadega talv. Lumi püsib mägedes mai lõpuni. Bulgaaria mäestikud – Rila, Pirin, Rodopi, Vitoša ja Stara Planina – pakuvad külastajatele mugavaid tingimusi suusatamiseks ja muude talispordialade harrastamiseks. Suusahooaeg kestab mägikuurortides 190 päeva aastas. Suusaradade kogupikkus on üle 90 kilomeetri.

Suvehooajal on head võimalused aktiivseks turismiks ja mägipuhkuseks. Turistid saavad mitmekesistada oma puhkuseaega jalgsimatkade, jalgrattasõidu, ratsutamise, deltaplaaniga lendamise, langevarjuhüpete, veespordialade, mägironimise, kooparetkede, skaudilaagrite ning muude harrastustega.

Rahvuspühad:
- 3. märts – Bulgaaria osmanite ikkest vabastamise päev. Sellel päeval 1878. aastal kirjutasid Venemaa ja Osmani impeerium alla San Stefano rahulepingule, mis tegi lõpu Vene-Türgi sõjale.
- 1. mai – töörahva püha;
- 6. mai – Bulgaaria armee aastapäev ja vapruse päev;
- 24. mai – slaavi kirjakeele ja bulgaaria kultuuri päev;
- 6. september – Bulgaaria ühinemise päev;
- 22. september – Bulgaaria iseseisvuspäev;
- 1. november – rahvavalgustajate päev;
- 25. detsember – jõulupüha.

Päikeserannik
Kuurort Päikeserand on Bulgaaria suurim ning asub Musta mere rannal 32 kilomeetrit Burgasest põhjas, 434 kilomeetri kaugusel pealinnast Sofiast idas ning Nesebari vahetus läheduses. Päikeserand avati 1959. aastal ning sellest ajast peale on seda pidevalt laiendatud. Kuurordi infrastruktuur areneb tormiliselt. Kerkivad uued hotellid, restoranid ja lõbustuskohad. Päikeserannas on ehitatud üle 150 hotelli, arvukalt villasid, puhkemaju ja pansionaate.
Kuurort on pälvinud rahvusvahelise Sinise lipu – supelrandade kvaliteedisertifikaadi, mille on asutanud Euroopa keskkonnakomisjon. Seda antakse iga aasta puhkekohtade vee ja liiva puhtuse kontrolli tulemuste alusel. Päikeserand on üks kõige tuntumaid, elavamaid ja kõige kiiremini arenevamaid kuurorte Bulgaarias.
Päikeserannal on üks kõige avaramaid rannaribasid, mille pikkus on ligi kaheksa kilomeetrit ning laius 30 – 100 meetrit. Peene kuldse liiva, maaliliste luidete, mere ja mägede ühtsus tagavad täisväärtusliku puhkuse.
Kuurordis on rohkesti restorane, ööklubisid, baare, diskoteeke ja ostukeskusi, mis pakuvad unustamatuid muljeid. Burgase ja Varnaga on regulaarne bussiühendus.
Siin on ka palju sportimisvõimalusi. Päikeserand pakub ideaalseid võimalusi sõita purjelaua ja veesuuskadega, teha langevarjuhüppeid, lennata paraplaaniga, purjetada, mängida tennist, rannavõrkpalli või minigolfi, käia paadiretkedel, veeta aega keeglisaalis ning tegelda veel paljude muude harrastustega. Samuti on võimalik sõita jahiga merele.

Elenite
Mugav Elenite kuurordikompleks asub Bulgaaria idaosas, Musta mere rannikul Päikeserannast idas, Burgase linnast 50 kilomeetri ja Päikeseranna kuurordist kuue kilomeetri kaugusel, Stara Planina mäe jalamil. Elenites on tänapäevased luksushotellid ning ühe- ja kahekorruselised villad, mis paiknevad kogu kuurordikompleksi territooriumil. Kuurordil on ka oma, rohkem kui kilomeetri pikkune liivarand.
Elenitet ümbritsevad rikkaliku taimestikuga sajanditevanused okaspuumetsad. Elenite on alles noor kuurort, mis on ehitatud perekonnapuhkuseks ja klubiturismi vajadusteks. Vapustava mulje jätavad kristallselge vesi ja puhas liivarand. Siinset vaikust ja rahu eelistavad inimesed, kes soovivad hästi puhata ning oma puhkuse meeldivalt veeta. Mereõhk ja okaspuumetsad mõjuvad aga tervistavalt.
Kuurordikompleks on kuulus moodsa tänapäevase arhitektuuri poolest: hotellide ümber on eri sügavusega basseinid nii täiskasvanutele kui ka lastele, õdusad restoranid bulgaaria ja mitmesuguste teiste rahvusköökidega, diskoteegid, kinod, baarid, kohvikud, kauplused ja klubid. Siin on spordirajatisi, tenniseväljakuid ning pakutakse kõiki tingimusi eri veespordialadega tegelemiseks.
Enamik hotelle töötab all inclusive- (kõik hinnas) süsteemis ning pakub turistidele rohkesti teenuseid, mis muudavad nende puhkuse eriti mugavaks ja meeldivaks. Kuurordi lähistel asub kaunis merelinn Nesebar. Seda tasub kindlasti külastada ning jalutada vanalinnas, kus võib näha iidseid varemeid ja renessansiaegseid hooneid. Bulgaaria ranniku kõige külastatavam koht on kaunis Emine neem, mis asub Bulgaaria idapoolseimas punktis.

Nesebar
Nesebar on iidne Euroopa linn, mis rajati üle kolme tuhande aasta tagasi Musta mere väikesele kaljusele poolsaarele. See merelinn asub 35 kilomeetri kaugusel Burgase linnast lõunas, Bulgaaria pealinna Sofiani on sealt 429 kilomeetrit. Linnast põhjas paikneb Bulgaaria Musta mere ranniku suurim kuurort Päikserand, lõunas aga Ravda asula. Viimastel aastatel on Ravdasse ehitatud perehotelle ning Ravda on muutunud atraktiivseks turismipiirkonnaks.
Nesebaris on kaks linnaosa: Uus-Nesebar, kus asuvad külalistemajad, erakorterid ja hotellid, mis paistavad silma oma tänapäevase arhitektuuri poolest, ning Vana-Nesebar, mis asub väikesel kaljusel poolsaarel, kujutades endast ajaloolist kesklinna paljude arhitektuurimälestistega.
Linn on säilitanud traaklaste ning vanade kreeklaste ja roomlaste ajaloo. Nesebar tekkis iidsetel aegadel traaklaste kalurikülana. VI sajandil e.m.a rajasid kreeklastest vallutajad selle asemele oma koloonia Mesambria. Aja jooksul arenes Mesambria suureks ja hästi kindlustatud linnaks, kus õitses kaubandus ja arendati kultuuri. Siin vermiti pronks- ja hõbemünte. Esimesel sajandil kuulus Mesambria Rooma võimu alla, hiljem, kuni 812. aastani oli see aga Bütsantsi osa. Tol aastal vallutas linna khaan Krum ning seejärel läks see korduvalt kord bulgaarlaste, kord Bütsantsi valdusse. 1453. aastal vallutas Nesebari Osmani impeerium.
Linna arvukatel kirikutel on suur ajalooline väärtus. Ülemaailmse statistika kohaselt on Nesebar suurima kirikute arvuga linn. Neid on kokku 42. Kõik ei ole siiski säilinud, kuid isegi nende varemed jätavad turistidele sügava mulje. Linnas on vaid üks tegutsev pühakoda, ülejäänud säilinud kirikud aga toimivad kunstigaleriidena. Erilise mulje jätavad Nesebari vanad majad, samuti tuuleveski vanalinna serval.
Linnas on säilinud ka väärtuslikke ajaloomälestisi erinevatest ajastutest – Rooma valitsemisperioodist ja keskajast pärit kindlusemüüride varemed, vanad bütsantslaste ja bulgaarlaste kirikud ning majad, mis ehitati Bulgaaria rahvusliku taassünni perioodil (18.-19. sajandil).
Nesebar pakub külalistele suurt ja mitmekülgset valikut meelelahutusi ja tänapäevaseid vaatemänge, tohutul hulgal erilise köögiga taverne ja restorane, ööklubisid ning diskoteeke, mis tekitavad vapustavaid emotsioone ja jätavad kindlasti erakordse mulje.
1956. aastal kuulutati Nesebar muuseumlinnaks, 1983. aastast on see aga kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.

Obzor
Obzor on merekuurort, mida tuntakse Bulgaaria Musta mere ranniku pärlina. Linn asub 65 kilomeetri kaugusel Varnast, 73 kilomeetri kaugusel Burgasest ning pealinna Sofiasse on sealt 530 kilomeetrit. Obzor paikneb Stara Planina mägede jalamil. Kuurordil on kõige pikem, kuue kilomeetri pikkune liivarand, mis kulgeb piki linna St Atanase neemest kuni lõunapoolse Mona Petra neemeni. Mere ja mägede kooslus on muutnud Obzori üheks eelistatuimaks puhkuse veetmise paigaks igas vanuses turistidele.
Linn on eksisteerinud iidsetest aegadest peale. Esimesed asukad olid traaklased. Algul kutsusid kreeklased seda Navalohoseks, hiljem aga nimetasid ümber Heliopoliseks (Päikeselinnaks). Pärast seda, kui linna vallutasid roomlased, ehitati sinna Jupiteri tempel ning linn sai nimeks Theopolis – Jumala linn. Nüüd võib väikeses pargis näha kreeka ja rooma sammaste jäänukeid. Sajandi keskpaiku rajati siia bulgaarlaste kindlus Kozjak, mille osmanite väed tegid maatasa ning sellele alale kerkis asula Gezeken. 1935. aastast kannab linn Obzori nime.
Mägede ja mere piiril paiknev Obzor on suurepärane puhke- ja meelelahutuskeskus. Linnas on palju väikesi hotelle ja külalistemaju. Väga mugavates rannarestoranides saavad turistid nautida suurepärase köögi hõrgutisi.
Supelranna lähedusse on ehitatud suured hotellid, mis vastavad kõige kõrgematele nõudmistele ja standarditele.
Lisaks mererannale võivad turistid valida oma puhkusepaigaks ka mäed. Linna lähistel on suurepärased metsad.
Obzorist põhjas asub Bjala küla, mis on kuulus selle poolest, et seal valmistatakse aromaatset veini Dimiat. Obzorist lõunas laiub suurepärane ja omaette Irakli supelrand, selle taga on Emine neem ja Emona küla, kus võib näha iidset traaklaste pühamut ning keskaegse kindluse ja kloostri varemeid.

Svjatoi Vlas
Svjatoi Vlas on üks Bulgaaria kõige nooremaid kuurorte. See kaunis rannikuasula (ligikaudu 3000 elanikku) asub Päikeserannast viis kilomeetrit põhjas, Nesebari linnast üheksa ja Burgasest 38 kilomeetri kaugusel. Svjatoi Vlas, suurepärane kuurort, ranna ja mere imeline kooslus mäejalamil, on muutunud viimastel aastatel üheks kõige kaasaegsemaks suvepuhkusepaigaks mere ääres. Stara Planina mäeahelik ulatub paiguti peaaegu et rannani välja.
Kuurort on hakanud hoogsalt arenema viimastel aastatel. Sinna on ehitatud täiesti uusi hotelle ning laiendatud infrastruktuuri.
Kliima on selles piirkonnas erakordselt tervislik, mäenõlvad, mets, meri ja supelrannad aga suurepärased ja kõige eelistatumad paigad puhkamiseks ning lõõgastumiseks. Liivarannad (kogupikkuksega 1,5 km) paiknevad arvukate suplemiseks mugavate lahtede kallastel.
2007. aastal sai valmis jahisadam Marina – suurim jahisadam Bulgaarias, mis pakub purjetamishuvilistele kõike vajalikku unustamatu suvepuhkuse veetmiseks. Siin on võimalik rentida või isegi osta purjejahte.
Svjatoi Vlas on vaikne ja rahulik kuurort, kuid selle lähedus Päikeserannale võimaldab turistidel saada unustamatuid elamusi ka suvisest ööelust. See kõik muudab kuurordi sobivaks puhkusepaigaks nii lastega peredele kui ka neile, kes tahavad mitte ainult puhata, vaid ka lõbutseda, külastades naaberkuurordi klubisid ja diskoteeke.