4ebed7efffc0e4484ba2a62c9aa5f0c1.jpg
49cc71f707a57070b6e1ec9be66577e7.jpg
Hispaania

HISPAANIA

Rahvaarv: 46 661 950 inimest

Pindala: 504 782 km²

Pealinn: Madrid

 

Üldinfo: Hispaania on tõeline Püreneede pärl ja vaevalt, et isegi Euroopas leidub riiki, mis suudaks turistile pakkuda sama head ja mitmekesist puhkust, mis vastaks kõige erinevamatele nõudmistele. Väga puhas Atlandi ookeani rannik, suurepärased Vahemere supelrannad, kõrged mäed ja kiviviske kaugusel olev Aafrika avaldavad muljet isegi kõige nõudlikumale turistile. Lisaks veel rikkalik ajalooline pärand, kõige kaasaegsemad hotellid ja meelelahutused – kõik see on Hispaania. Hispaania kuurordid erinevad oma asukoha poolest, neid on nii saartel kui mandril. Mõlemate populaarsus on väga suur ja see kasvab iga aastaga. See, mis igal aastal miljoneid turiste kõigist maailma maadest Hispaaniasse kokku meelitab, ei ole ainult ilus ilm, puhas meri ja suurepärane teenindus, vaid ka võimalus puhkuse ajal Hispaania sajanditepikkuse ajaloo ja kultuuripärandiga tutvuda. Korrida, kuningapalee, Madriidi muuseum, Gaudi arhitektuurišedöövrid Barcelonas – kes neist kuulnud poleks. Kümned miljonid Hispaaniasse armunud inimesed pöörduvad siia üha uuesti ja uuesti tagasi. Puhkus Hispaanias võlub ja vallutab alatiseks.

Geograafia: Hispaania asub Euroopa edela-osas. 507,6 tuhande km² suurune ala hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest. Põhja pool piirneb Hispaania Prantsusmaa ja Andorraga, läänes Portugaliga. Põhjast uhub Hispaania randu Biskaia laht, idast Vahemeri, lõunast Vahemeri ja Atlandi ookean, läänest samuti Atlandi ookean. Hispaaniale kuulub mitu saarestikku, millest tuntumad on Baleaarid Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Hispaania on omapärane sild Vahemere ja Atlandi ookeani vahel, Gibraltari väina läbivate mereteede tähtis ristumiskoht. Kõrgmägede poolest on Hispaania Euroopas Šveitsi järel teisel kohal. Kiltmaa ja mäed moodustavad 90% Hispaania territooriumist. Peaaegu poole riigi pindalast hõlmab Euroopa suurim Meseta(hisp-laud) kiltmaa, mille keskmine kõrgus on 600 meetrit. Meseta kiltmaa, see on lagedad üksluised alad väga kuuma suve ja väga külma talvega. Pürenee poolsaare kaguosa moodustab mägine, suurte mäemassiivide ja kõrgete mäetippudega Kordiljeeride mäestik. Kõrgeim, Sierra Nevada mäestik, jääb Euroopas oma kõrguselt alla ainult Alpidele. Siin asub ka Pürenee poolsaare kõrgeim tipp Mulhacén (3 478 m). Orud, nõod ja madalikud moodustavad kõigest 11% riigi pindalast. Suurim on Andaluusia madalik, kus voolab Guadalquiviri jõgi. Maa kirdeosas, Ebro jõe orus, on Aragóni tasandik. Kitsa lindina asetsevad tasandikud piki Vahemere rannikut. Hispaania on jagatud 50 provintsi ühendavaks 17 autonoomseks piirkonnaks: Madriid, Kataloonia, Valencia, Baskimaa, Navarra, La Rioja, Murcia, Aragón, Andaluusia, Kantaabria, Castilla-León, Castilla-La Mancha, Astuuria, Galicia, Extremadura, Baleaarid, Kanaari saared. Hispaania pealinn on Madriid. Kaasaegse Hispaania riigikord on parlamentaarne monarhia.

Kliima: Hispaanias on hämmastavalt meeldiv kliima, mis teeb seal puhkamise igal ajal väga mugavaks. Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega.

Keel: Ametlik riigikeel on hispaania keel, kuid räägitakse ka saksa, itaalia ja prantsuse keelt. Provintsides räägitakse kohalikke keeli – kastiilia, galiitsia ja baski keelt.

Usk: Valdavalt katoliku usk.

Köök: Hispaania on kuulus oma köögi, õigemini oma erinevate regioonide köökide poolest, millele on avaldanud mõju kohalik kliima ja kombed. Üldiselt võib hispaania köögi kohta öelda seda, et toitu armastatakse veinis hautada(lõuna- ja lääneosas punases ning valges veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei ja peenestatud kreeka pähklite kasutamine. Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja kreeka köögi tugevat mõju. Originaalsematest toitudest võib ära märkida supi escudella, praetud sealihavorstikesed valgete ubadega botifarra-amps , merekuradisupp suke de peich dessert mel i mato (kohupiim meega). Laialt tuntud on kastmed sofrito, samfaina, ali-oli (küüslauk ja taimeõli ) ja picada . Kindlasti peaks proovima sarsuelat, segu kohalikkest mereandidest. Hispaanias töötab enamik restorane, kohvikuid ja baare keskööni, seda eriti puhkepiirkondades, kuid paljudes kohtades teenindatakse põhimõttel „teenindame seni kuni viimane klient on lahkunud”. Hispaania restoranid on jagatud viiesse kategooriasse nn. kahvlite arvu järgi. Kategooria „Viis kahvlit” antakse vaid väga kõrgetasemelistele restoranidele. Restorani peaukse juures on väljas menüü, kus on ära toodud ka toitude hinnad. Üldiselt ei ole toit Hispaanias eriti kallis.